Esimene päev

algus 15. mai 2000, kolisime 3. september 2005 Kui majaehitus algas, sai ostetud raamat ja iga päev kirja pandud tööd ja tegemised. Kirja panin ka kõik kulud, et lõpuks saaks selgust mida ja kui palju kulus. Eelnevalt ei julenud eelarvet tehagi, sest kartsin, et siis ei julgegi ehitamist ette võtta. Kuna rahaga ei ole priisata, olen igal ehitustööde etapil valinud odavaimaid võimalusi, samal ajal püüdes mitte järeleandmisi teha kvaliteedile ja ilusale väljanägemisele. Alustasin projekti joonistamisega, kuna seadus võimaldab eramuid ise projekteerida – ainult ehitusluba on vaja vallast võtta. Et vanaemal oli mets tagasi saada, siis püüdsin võimalikult palju kasutada puitu ja otsustasin puitkarkassmaja kasuks. Arvestasin välja, palju läheb tarvis prusse, palju põrandalaudu, palju poste. Et seina kõrgus on 2.5 m, siis selleks oli vaja 5.2 m prusse, igast prussist sai 2 seinaposti. Laetalade pikkus on 5.8 m ja katusetalade pikkus 6.8 m. Sain ise ka palgid ära saagida, sest äial on saeraam, mis on küll loguvõitu aga selle töö elas üle. Töölisi ei plaaninud palgata mitmel põhjusel. Raha poolest oleks veel kannatanud, sest sama ajaga, mis mehed oleks tööd teinud, oleks ma oma põhitööga rohkem teeninud. Aga siin on suur aga. Need mehed, keda kohapealt võtta oleks, ei ole suurt tublid töömehed. ise peaks ikka kõikse aeg kupjana juures olema ja seletama, mida teha – seda enam, et algusjärgus muutus projekt iga päevaga. õhtul istusin arvuti taha ja panin uued ideed joonisele. Ehitusfirmat tellida aga küll ei ole jaksu – ei suuda firma kasumit, sotsmakse ja halduskulusi mina kinni maksta – kuigi saaks nõuda korralikku tööd. Ja algas kõik sellest, kui kõndisime taadi talumaal ringi ja valisime maja asukohta. sai käidud koplis ja põllulgi, kui otsustasime heinamaaäärse kasuks, otse vana maantee äärde, mis oli kasutuses vast 150 aastat tagasi ja on nüüd heinamaa. Kirjutan siia iga päev juurde, mis on tehtud. [nurksulgudesse ja punase kirjaga kirjutan märkusi vigade või tähelepanekute kohta, mis olen hiljem avastanud ja mida oleks võinud teisiti teha]